Mine sisu juurde

Siberi katk

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib nakkushaigustest; teiste tähenduste kohta vaata artiklit Antraks (täpsustus)

Siberi katkuks ehk antraksiks ehk põrnatõveks[1] (ladina keeles anthrax) nimetatakse nakkushaigust, mida levitavad ja põhjustavad põrnatõvebatsillid. Siberi katk on levinud ülemaailmselt nii rohusööjatel loomadel kui ka inimestel.

Taimetoitlastest loomad nakatuvad peamiselt põrnatõvebatsilli eostega nakatunud taimede, sööda söömisel. Veistel, lammastel ja hobustel jt loomadel on haiguse kulg kiire ja põhjustab ilma ravita looma surma. Sigadel kestab haigus kauem.

Põrnakatk inimestel

[muuda | muuda lähteteksti]
Siberi katku paise

Inimesed saavad nakkuse nakatunud loomadelt naha või hingamisteede kaudu või neist valmistatud lihatoodete söömisel aga ka kokkupuutel nende luude, karvkatte, (näiteks lamba villaga). Inimeselt inimesele haigus ei levi.

Klassifikatsioon

[muuda | muuda lähteteksti]

RHK-10. Jaotis A22. Põrnakatku klassifikatsioon ja kohandused

Klassifikaator Nimetus
A22.0 Nahapõrnatõbi
A22.1 Kopsupõrnatõbi [Pulmonaalantraks]
A22.2 Gastrointestinaal-põrnatõbi
A22.7 Põrnatõveseptitseemia
A22.8 Põrnatõve muud vormid
A22.9 Täpsustamata põrnatõbi

Nahapõrnatõbi

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis nahapõrnatõbi

Põrnatõve nahavorm avaldub 3–5 päeva jooksul nakkusest. Sügelevast punnist tekib paistetanud ja villiline haavand (pahaloomuline karbunkul), mis kattub iseloomuliku musta ringikujulise koorikuga.

Kopsupõrnatõbi

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis kopsupõrnatõbi

Hingamisteede kaudu levib kopsupõrnatõbi (pulmonaalantraks, kopsuvorm).

Gastrointestinaal-põrnatõbi

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis gastrointestinaal-põrnatõbi

Bakteriga nakatunud loomaliha söömise tagajärjel võib 2–5 päeva möödudes kujuneda põrnatõve soolevorm, mille korral bakterid paljunevad ja mürgitavad soole lümfikudesid ja lümfisõlmi.

Põrnatõve ennetamiseks kasutatakse antibiootikumprofülaktikat. Haigusnähtude ilmnemisel ja laboratoorsete analüüside tulemusel kinnitust leidnud haigusjuhtusid püütakse samuti antibiootikumidega ravida. Antibiootikumravi võib õnnestuda.

Tüsistused

[muuda | muuda lähteteksti]

Paljudel juhtudel kulgeb haigus kiiresti ja antibiootikumravi võib ebaõnnestuda – siis lõpeb haigus tavaliselt surmaga.[2]

Põrnatõve vastu vaktsineeritakse nii loomi kui ka inimesi.

Siberi katku spoore võib in vitro toota. Neid on lihtne säilitada, kuna nad on väga vähenõudlikud ja vastupidavad. Tootmise eesmärgiks on ilmselt võimalik kasutamine bioloogilise relvana[3] või teaduslike uuringute tarbeks.

Haigus on saanud nime kreekakeelsest sõnast ἄνθραξ 'süsi' mustade karbunkulite järgi, mis haigus nahale jätab.[4]

Antraksi puhangud (osaline)

[muuda | muuda lähteteksti]

20. sajandil

[muuda | muuda lähteteksti]

21. sajandil (osaline)

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. "Meditsiinisõnastik" 632:2004.
  2. Professional Guide to Diseases, 9 th Edition, lk 954, 2008, Lippincott Williams&Wilkins, ISBN 0 7817-7899-9, Google'i raamatu veebiversioon (Vaadatud 23.11.2013) (inglise keeles)
  3. Sissekanne veebisaidil www.inimene.ee, Veebiversioon (vaadatud 23.11.2013)
  4. Siberi katk on salalik tapja, Terviseleht, Veebiversioon (vaadatud 23.11.2013)
  5. Väga vana relv, Horisont 1/2002, Veebiversioon (vaadatud 23.11.2013)
  6. Acht Tote durch Milzbrand-verseuchtes Heroin, Die Welt, 19. Jaanuar 2010, Veebiversioon (vaadatud 23.11.2013) (saksa keeles)
  7. Liisi Poll, Ugandas tapab Siberi katk jõehobusid, Postimees, 16. august 2010, Veebiversioon (vaadatud 23.11.2013)
  8. CNN Wire Staff, Officials work to control anthrax outbreak in Bangladesh, September 5, 2010 10:51 p.m. EDT, veebiversioon (vaadatud 23.11.2013) (inglise keeles)
  9. Official: U.S. CDC says 84 lab workers possibly exposed to live anthrax bacteria, June 20, 2014, veebiversioon (vaadatud 22.06.2014) (inglise keeles)
  10. JULIE STEENHUYSEN, Exclusive: U.S. says 75 government scientists possibly exposed to anthrax, veebiversioon (vaadatud 22.06.2014) (inglise keeles)
  11. Matti Aivar Lind, USA teaduskeskuses pääses lahti siberi katk, www.DELFI.ee 22. juuni 2014 11:28, veebiversioon (vaadatud 22.06.2014)
  12. 12,0 12,1 "На Ямале ребенок умер в больнице от сибирской язвы". Interfax (vene). 1. august 2016. Originaali arhiivikoopia seisuga 2.08.2016. Vaadatud 7.11.2022.
  13. "Из-за сибирской язвы на Ямале ввели запрет на вывоз мяса, рогов и шкур оленей". LifeNews (vene). 2. august 2016. Originaali arhiivikoopia seisuga 13.05.2022. Vaadatud 7.11.2022.
  14. "Более 1000 оленей погибли в ЯНАО из-за сибирской язвы". LifeNews (vene). 25. juuli 2016. Originaali arhiivikoopia seisuga 10.05.2022. Vaadatud 7.11.2022.
  15. Jaagup Alaots, Siberi katk kui bioloogiline relv, EL 05/2002, Veebiversioon (vaadatud 23.11.2013)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit de:Milzbrand sanguineus seisuga 23.11.2013.